Nagu tavaliselt ei ole ma eriti millegagi tegelenud, sest mitte midagi ei ole lihtsalt teha. Ja ega ma eriti ei taha ka.
Rannas olen käinud... Rohkem selle pärast, et vähemalt korra aastas käia ujumas... Vesi oli pigem soe, aga nooo... näiteks Kanaaride randadega ja ilmadega meie olusid siin just võrrelda ei anna. Me oleme sillas kui tuleb 27º SOE! ja see on suht ime x)

Ma olen vist loll... Ei, tegelikult ma olen kohe kindlasti loll. Või hull.
Aga... ma ei suuda unustada... igatsus tapab mu! Dios, ma kõnniks need 113 km kasvõi paljajalu maha... Nii palju aega on mööda läinud. Nii palju. Liiga palju. Ja ma ei ole üle saanud. On ju loll? x) Ma kergelt kahtlen kas ma üldse kunagi üle saan. Masendav. Nagu mina ikka :D
Kõige jaburam on see, et ma luban endal hetkeks unistada, loota, ja siis tapan kõik sellega, et tuletan endale meelde, mis tegelikult on reaalsus. Mis toimub päriselt. Ja millega Sa ei suuda leppida, kallis T :D

Olgu, ma lähen...

¡Te quiero desde siempre!
T